Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) on lühiajaline ja tõenduspõhine psühhoteraapia vorm, mis keskendub mõtlemis- (kognitiivne) ja käitumismustrite muutmisele, et parandada inimese vaimset tervist ja heaolu. Kognitiiv-käitumisterapeut aitab klientidel tuvastada ja mõista negatiivseid mõtteid, uskumusi ja käitumismustreid ning õpetab neile uusi ja tervislikumaid viise mõelda ja käituda.
Kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) käigus toimuvad seansid järgivad teatud protsessi ja struktuuri, et aidata klientidel mõista ja muuta negatiivseid mõtlemismustreid ning arendada tervislikumaid käitumisharjumusi. Iga seanss järgib üldisi samme, kuigi täpne lähenemine ja teraapia kestus võivad varieeruda sõltuvalt konkreetsest kliendist ja nende probleemidest.
Esimene kohtumine on tavaliselt pühendatud sellele, et klient ja terapeut saaksid üksteisega tuttavaks, arutada teraapia eesmärke ja ootusi ning teha esialgne hindamine probleemidest, millega töötama hakatakse.
Terapeut aitab kliendil tuvastada negatiivseid mõtteid ja veendumusi, mis võivad mõjutada nende emotsionaalset seisundit ja käitumist. Kliendi abil analüüsitakse, kuidas need mõtted tekivad ja millist mõju nad avaldavad.
Terapeut aitab klientidel hindata oma negatiivseid mõtteid objektiivsemalt ja realistlikumalt. Kliendid õpivad korrigeerima ebatervislikke mõtteid tervislikeks ja tasakaalustatud mõteteks.
KKT keskendub ka käitumisharjumuste muutmisele. Terapeut õpetab kliente uusi oskusi ja strateegiaid, et nad saaksid reageerida stressile ja probleemidele tervislikumal ja tõhusamal viisil.
Kliendid võivad saada koduseid ülesandeid ja harjutusi, mida nad peaksid kokku lepitud aja jooksul täitma. Need võivad hõlmata mõtete jälgimist, eneseanalüüsi või praktiliste oskuste harjutamist.Iga seanss lõpeb tavaliselt eelmise seansi edusammude hindamise ja uute eesmärkide seadmisega. Klient ja terapeut töötavad koos, et hinnata teraapia käiku ja kohandada edasist tööd vastavalt vajadusele.
KKT on üks kõige laiemalt kasutatavatest ja uuringutele tuginevatest teraapiameetoditest paljude vaimse tervise probleemide, sealhulgas ärevuse, depressiooni, foobiatega toimetulekuks. KKT oskused võivad aidata inimestel õppida, kuidas paremini toime tulla igapäevase stressi ja survega ning arendada stressihaldusoskusi. KKT võib olla kasulik ka suhteprobleemide, sealhulgas paarisuhete ja suhtlusprobleemide korral.
KKT on kõige levinum täiskasvanute seas ja sobib hästi neile, kes soovivad töötada ärevuse, depressiooni, paanikahäirete, sotsiaalse ärevushäire, foobiate, söömishäirete ja muude vaimse tervise probleemidega.
KKT võib olla efektiivne noorukitele, kes seisavad silmitsi vaimse tervise probleemidega, nagu ärevus, depressioon, enesehinnangu probleemid ja käitumisprobleemid.
Laste puhul võib KKT olla kohandatud, kuid see sobib lastele, kes vajavad abi ärevuse, depressiooni ja käitumisprobleemidega toimetulekul.
