Autism ehk autismispektrihäire on neuroarengu eripära, mis mõjutab seda, kuidas inimene suhtleb, tajub ümbritsevat ja toimib igapäevaelus. Iga autistlik inimene on erinev: mõni vajab palju tuge, teine elab iseseisvalt ja vajab abi vaid mõnes valdkonnas. Autism ei ole kasvatuse tagajärg, vaid eripära, millega saab sobiva toe abil hästi toime tulla.
Millised võivad olla autismi märgid?
Märgid avalduvad igal lapsel isemoodi ja nende tugevus võib olla väga erinev. Sageli torkavad silma järgmised valdkonnad:
- Suhtlemine: silmsideme vältimine, raskused vestluse alustamisel ja hoidmisel, teiste tunnete ja vihjete mõistmine.
- Kõne ja keel: hilinenud kõne areng, sõnasõnaline arusaamine, korduvad fraasid.
- Rutiinid ja huvid: tugev vajadus kindla korra järele, raskused muutustega, väga süvenenud huvid.
- Tajutundlikkus: üli- või alatundlikkus helide, valguse, puudutuse, maitsete või lõhnade suhtes.
- Korduvad liigutused: näiteks käte vehkimine, kõikumine või esemete ritta seadmine.
Märgid ilmnevad sageli juba varases lapseeas, kuid mõnikord märgatakse neid alles koolieas või täiskasvanuna, eriti kui inimene on õppinud oma raskusi varjama. Tüdrukutel ja naistel jääb autism sageli kauemaks märkamata.
Kuidas autismi diagnoositakse?
Autismi diagnoosi paneb psühhiaater koostöös teiste spetsialistidega. Hindamine põhineb vaatlusel, vestlustel ja lapse arengu ajalool. Kui sul on lapse arengu osas küsimusi, on esimene samm sageli vestlus perearstiga. Heaolu Keskuses me autismi ei diagnoosi, kuid aitame märgata, toetame last ja peret ning anname soovitusi edasisteks sammudeks.
Kuidas psühholoog saab aidata?
- aitab vanematel lapse eripära mõista ja leida igapäevaelus toimivaid lahendusi
- toetab last emotsioonide mõistmisel ja väljendamisel ning suhtlemisoskuste harjutamisel
- aitab toime tulla ärevuse, ülekoormuse ja muutustega
- toetab peret pärast diagnoosi saamist
- annab soovitusi koostööks lasteaia ja kooliga
Kuidas last kodus toetada?
- Hoia päevakava etteaimatav ja valmista last muutusteks ette, näiteks piltide või ajakava abil.
- Räägi lühidalt ja konkreetselt ning anna lapsele aega vastata.
- Märka, millised helid, valgused või olukorrad last koormavad, ja loo võimalus puhkuseks.
- Toeta lapse huve, need on sageli tema tugevus ja rõõmuallikas.
- Hoolitse ka enda eest, sest vanema puhkus ja tugi on lapse jaoks olulised.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Kui sul on küsimusi lapse arengu, suhtlemise või käitumise kohta, kui igapäevaelu on pere jaoks koormav või kui laps on saanud diagnoosi ja vajate tuge edasiseks, tasub pöörduda lastepsühholoogi poole.
Broneeri aeg lastepsühholoogi vastuvõtuleKellega rääkida?
Autismiga seotud küsimustes saad Heaolu Keskuses pöörduda Marion Soomre poole, kes töötab laste, noorte ja peredega ning arengu eripärade teemadel.
Korduma kippuvad küsimused
Kas autism kaob vanusega?+
Autism on elukestev eripära. Oskused ja toimetulek arenevad aga kogu elu jooksul ning sobiv tugi aitab nii lapsel kui täiskasvanul hästi hakkama saada.
Kas autismi põhjustab kasvatus või vaktsiinid?+
Ei. Autism on neuroarengu eripära, millel on tugev pärilik komponent. Uuringud ei ole leidnud seost vaktsiinide ega kasvatusviisiga.
Kas Heaolu Keskuses saab autismi diagnoosida?+
Ei. Diagnoosi paneb psühhiaater. Meie psühholoog aitab märgata, toetab last ja peret ning annab soovitusi edasisteks sammudeks.
Kas täiskasvanu võib olla autistlik ilma diagnoosita?+
Jah. Paljud täiskasvanud saavad oma autismist teada alles hiljem, näiteks siis, kui nende lapsel diagnoositakse autism või kui igapäevane koormus muutub liiga suureks. Ka täiskasvanuna tasub hindamist ja tuge otsida.
Seotud teemad
Marion Soomre 🇪🇪 🇬🇧