ATH (ADHD) ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire on üks levinumaid laste arengulisi eripärasid. See ei ole kasvatuse tulemus ega lapse pahatahtlikkus, vaid neuroloogilise eripära väljendus, mis mõjutab tähelepanu, aktiivsuse taset ja impulsside juhtimist. Õige mõistmise ja toe korral saab laps oma tugevused hästi käiku lasta.
ATH avaldub igal lapsel omamoodi ja sümptomid võivad koolis ja kodus erineda. Sageli torkab silma kolm valdkonda: tähelepanuraskused, ülemäärane aktiivsus ja impulsiivsus. Oluline on meeles pidada, et neid jooni esineb aeg-ajalt kõigil lastel – ATH puhul on need püsivad, avalduvad mitmes keskkonnas ja segavad igapäevast toimetulekut.
Lapsele on kõige suuremaks toeks selge ja etteaimatav keskkond ning täiskasvanu rahulik hoiak. Toimivad rutiinid, lühikesed ja konkreetsed juhised ning regulaarsed liikumispausid aitavad lapsel oma energiat suunata. Kiida last pingutuse, mitte ainult tulemuse eest – see toetab enesehinnangut, mis ATH-ga lastel saab sageli kannatada.
Kui tähelepanu- või aktiivsusraskused segavad lapse õppimist, sõpru või peresuhteid ning kestavad kuude kaupa, tasub konsulteerida spetsialistiga. Meie lastepsühholoog aitab olukorda kaardistada, anda peredele praktilisi soovitusi ja vajadusel suunata edasiste uuringute juurde. Vajadusel toetame ka kogu peret nõustamise kaudu.
Broneeri aeg lastepsühholoogi vastuvõtuleLapsed, kellel on ATH (ADHD), kuulevad sageli rohkem märkusi ja kriitikat kui eakaaslased – „istu paigal“, „kuula lõpuni“, „miks sa jälle unustasid“. Aja jooksul võib selline pidev negatiivne tagasiside kahjustada lapse enesehinnangut ja tekitada tunde, et ta on kuidagi halb või laisk. Tegelikult pingutab laps tihti rohkem kui teised, kuid tulemus ei pruugi seda pingutust peegeldada.
Ka sõprussuhetes võivad impulsiivsus ja emotsioonide reguleerimise raskus tekitada arusaamatusi – laps võib segada mängu, reageerida järsult või jääda eakaaslaste hulka sobitumisel hätta. Siin aitab, kui täiskasvanu õpetab konkreetseid suhtlemisoskusi rahulikult ja sammhaaval ning harjutab neid koos lapsega turvalises olukorras. Oluline on, et laps ei tunneks end oma käitumise tõttu tõrjutuna, vaid saaks tuge selle õppimisel.
Positiivne ja toetav suhtlus kodus loob turvatunde, mille pealt laps julgeb ka mujal proovida. Märka ja nimeta lapse tugevusi – loovust, energiat, abivalmidust või huumorimeelt – sama sageli kui juhid tähelepanu raskustele. Kui laps tunneb, et teda nähakse tervikuna, mitte ainult tema käitumisraskuste kaudu, kasvab ka tema enesekindlus.
ATH (ADHD) diagnoositakse poistel sagedamini kui tüdrukutel, kuid see ei tähenda, et tüdrukutel seda vähem esineks. Tüdrukutel avaldub ATH (ADHD) sageli pigem tähelepanuraskuste kui väljendunud üleaktiivsusena – nad võivad olla vaiksed, unistavad ja n-ö pilved peas, mistõttu raskused jäävad kergemini märkamata. Selline laps ei sega tundi ega tõmba tähelepanu, kuid võib sisimas pingutada väga palju, et järjega püsida.
Just seetõttu märgatakse tüdrukute ATH-d (ADHD) sageli hiljem, mõnikord alles teismeeas, kui kuhjuvad õpiraskused, ärevus või madal enesehinnang. Kui märkad, et laps küll püüab, kuid keskendumine, organiseerumine või ülesannete lõpetamine on püsivalt raske, tasub seda uurida sõltumata sellest, kas laps on väliselt rahutu või mitte. Varane märkamine aitab ära hoida tarbetu ebaõnnestumiskogemuse kuhjumise.
Kool esitab ATH-ga (ADHD) lapsele erilisi väljakutseid: pikad tunnid, paigal istumine, mitmeosalised juhised ja kodutööde iseseisev planeerimine. Kui ootused ja lapse hetkevõimalused ei kohtu, võib tekkida koolistress, mis omakorda süvendab keskendumisraskusi ja tõrksust kooli suhtes. Nii võib kujuneda nõiaring, kus ebaõnnestumine toob kaasa motivatsioonilanguse ja motivatsioonilangus omakorda uued ebaõnnestumised.
Koostöö kooliga aitab seda nõiaringi ennetada või katkestada. Kasulikud on näiteks järgmised sammud:
Kui koolistress on juba tekkinud, aitab lastepsühholoog nii last kui peret leida sobivad lahendused, vähendada pinget õppimise ümber ja taastada lapse usu endasse. Mida varem tuge otsida, seda kergem on nõiaring katkestada.
