Psühholoogiline nõustamine

Kes on psühholoog?

Psühholoog on vaimse tervise spetsialist, kes on läbinud kõrghariduse psühholoogias ja omab teadmisi inimese mõtete, tunnete, käitumise ja psüühiliste protsesside toimimisest.

Psühholoogi töö põhineb teaduspõhistel meetoditel ning kaasaegsel psühholoogiateadusel. Psühholoog aitab mõista, kuidas erinevad kogemused, mõttemustrid ja emotsioonid mõjutavad inimese heaolu, ning toetab muutuste loomisel, mis parandavad igapäevast toimetulekut ja elukvaliteeti.

Psühholoog ei kirjuta ravimeid – seda teevad psühhiaatrid. Psühholoogia keskmes on vestluspõhised teraapilised meetodid, hindamised ja psühholoogiliste oskuste õpetamine.

Mis on täiskasvanute psühholoogiline nõustamine?

• Psühholoogiline nõustamine aitab sul paremini mõista oma mõtteid, tundeid ja reaktsioone ning leevendada stressi, ärevust ja suhtepingeid. Regulaarne professionaalne tugi vähendab psüühilist distressi ja suurendab vaimset heaolu.
  ‍Allikas: Cuijpers, P. et al. (2021). World Psychiatry – vestlus- ja nõustamispõhised sekkumised parandavad vaimse tervise näitajaid.
• Nõustamine toetab sind emotsioonide ja mõttemustrite selgemal mõistmisel, mis aitab sul teha tasakaalukamaid otsuseid ja tõhusamalt keerulisi olukordi lahendada. Emotsiooniteadlikkus on otseselt seotud parema psüühilise heaoluga.
  ‍Allikas: Gross, J. (2015). Handbook of Emotion Regulation – emotsioonide mõistmine parandab toimetulekut.
• Nõustamine pakub turvalist ja hinnanguvaba ruumi, kus saad rääkida kõigest, mis sind koormab. Teraapiasuhe ise on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab positiivseid tulemusi.
  ‍Allikas: Wampold, B. (2015). Psychotherapy – terapeutiline suhe on üks suurima mõjuga teguritest.

Kui tõhus on psühholoogiline nõustamine?

• Psühholoogiline nõustamine on rahvusvaheliste teadusuuringute järgi tõhus viis vähendada ärevust, stressi, depressiivseid sümptomeid ja suhtepinget, parandades üldist elukvaliteeti.
  Allikas: Cuijpers et al. (2021), World Psychiatry – vestluspõhised sekkumised on kliiniliselt olulise mõjuga.
• Nõustamise mõju ulatub ka igapäevaeluni: paranevad uneharjumused, otsustusvõime, suhted ja tööalane toimetulek.
  Allikas: Andrews et al. (2018), Psychological Medicine – psühholoogiline tugi parandab mitmeid funktsionaalseid näitajaid.
• Uuringud näitavad, et nõustamise abil saavutatud muutused on tihti püsivad, sest inimene õpib oskusi, mida rakendab ka tulevikus.
  Allikas: Lambert (2013), Journal of Clinical Psychology – psühholoogilised oskused toetavad pikaajalist muutust.

Kuidas psühholoogiline nõustamine aitab?

Nõustamine aitab selgemalt näha oma mõttemustreid ja emotsionaalseid reaktsioone, mis vähendab automaatseid stressireaktsioone ja loob paremad võimalused valikute tegemiseks.
Allikas: Teasdale et al. (2000). Journal of Consulting and Clinical Psychology – refleksioon vähendab automaatseid negatiivseid reaktsioone.

• Psühholoogiline tugi aitab vähendada ärevust, stressi ja emotsionaalset pinget ning suurendab vaimset vastupidavust. Regulaarne professionaalne tugi on üks olulisemaid stressi leevendajaid.
  Allikas: Southwick et al. (2014). European Journal of Psychotraumatology – vaimne vastupidavus suureneb toetussüsteemide kaudu.
• Nõustamine toetab paremaid suhteid, selgemaid piire ja tõhusamaid suhtlemisoskusi, mis vähendavad konfliktitaset ja parandavad igapäevast suhtlust.
  ‍Allikas: Halford, W. (2011). Couple Relationship Education – suhtlemisoskused seostuvad paremaga suhtekvaliteediga.

Mida oodata esimesest kohtumisest?

Esimene kohtumine on rahulik vestlus, mis aitab kaardistada sinu olukorra ja eesmärgid. Selgelt sõnastatud eesmärgid tõstavad nõustamise efektiivsust ja annavad tööle fookuse. Eesmärkide seadmine suurendab teraapia tulemuslikkust.
Allikas: Tryon & Winograd (2011). Psychotherapy

• Koos otsustatakse lähenemisviis, mis sobib kõige paremini sinu vajaduste ja olukorraga. Individuaalne kohandamine on üks olulisemaid tegureid, mis toetab tõhusat arengut. Individuaalne lähenemine parandab tulemusi.
  Allikas: Norcross & Wampold (2018). Psychotherapy
• Esimene kohtumine loob turvalise ja usaldusliku kontakti, mis aitab sul end avada. Turvaline suhe spetsialistiga vähendab kaitsemehhanisme ja soodustab muutust.
  Allikas: Horvath & Symonds (1991). Journal of Counseling Psychology

Millal on oluline psühholoogi poole pöörduda?

• Kui stress, tugevad emotsioonid või ülemõtlemine hakkavad segama und, keskendumist või igapäevaelu. Varajane abi aitab probleeme vältida ja vähendab sümptomite süvenemist.
  Allikas: WHO (2021). Mental Health Guidelines – varajane sekkumine parandab taastumist ja ennetab ägenemist.
• Kui suhted, tööpinged või elumuutused tekitavad segadust või emotsionaalset ülekoormatust. Suured muutused ja konfliktid on ühed peamised stressiallikad ning psühholoogiline tugi aitab selgust ja tasakaalu luua.
  ‍Allikas: Holmes & Rahe (1967). Journal of Psychosomatic Research – elumuutused ja konfliktid tõstavad stressitaset.
• Kui soovid suurendada eneseteadlikkust, mõista ennast paremini ja luua pikaajalisi muutusi. Eneseteadlikkus on üks stabiilse heaolu ja tugevama vaimse tervise alustalasid.
  ‍Allikas: Brown & Ryan (2003). Journal of Personality and Social Psychology – eneseteadlikkus tõstab heaolu.

Kui kaua psühholoogiline nõustamine kestab?

• Nõustamise kestus sõltub inimene eesmärkidest, olukorra keerukusest ja valmisolekust muutusteks; mõned mured vajavad lühiajalist tuge, teised sügavamat tööd.
  Allikas: Barkham et al. (2006), Psychotherapy Research – nõustamise kestus varieerub individuaalselt.
• Uuringud näitavad, et märgatavad muutused võivad ilmneda juba mõne kohtumise järel, kui tekib selgem arusaam probleemist ja esimesed tööriistad toimetulekuks.
  Allikas: Hansen et al. (2002), Journal of Counseling Psychology – paljud kliendid märkavad muutust varajases faasis.
• Püsivamad ja sügavamad muutused kujunevad järjepideva tööga, kuna psühholoogilised mustrid vajavad aega, et stabiliseeruda.
  Allikas: Kays et al. (2012), Psychiatry Research – järjepidev psühholoogiline töö soodustab püsivaid neuroplastilisi muutusi.

Milliste muredega pööruda pühholoogi poole?

• Kui koged ärevust, stressi, pinget või ülemõtlemist, mis hakkab mõjutama und, keskendumist või igapäevast heaolu.
• Kui meeleolu, motivatsioon või energia on pikemalt langenud, tunned emotsionaalset väsimust, pettumust või läbipõlemise märke.
• Kui suhted, tööelu või elumuutused tekitavad pingeid, mille üksi lahendamine tundub keeruline (nt konfliktid, kaotus, lahkuminek, üleminekud).