Mis on depressioon?

Depressioon on seisund, mille puhul alanenud meeleolu või huvi kadumine kestab vähemalt mitu nädalat ning mõjutab igapäevaelu.

Depressioon ei ole nõrkuse märk. See on seisund, mis võib tekkida pikaajalise stressi, elumuutuste, kaotuste, läbipõlemise või ka bioloogiliste tegurite koosmõjul.

Depressiooni sümptomid võivad inimestel erineda, kuid sagedasemad neist on:

Depressioon on üks kõige levinumaid vaimse tervise häireid maailmas.

Kui levinud on depressioon?

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kogeb depressiooni igal aastal üle 280 miljoni inimese. Euroopa uuringute põhjal esineb depressiooni sümptomeid igal aastal ligikaudu 5–8% täiskasvanutest. Elu jooksul kogeb depressiooni hinnanguliselt 10–20% inimestest. See tähendab, et peaaegu iga viies inimene võib elu jooksul kogeda depressiooniepisoodi.

Depressioon on levinud ja ravitav vaimse tervise häire, mis mõjutab inimese meeleolu, mõtlemist, energiat ja igapäevast toimetulekut.

Sageli on tegemist mitme teguri koosmõjuga

• Pikaajaline stress ja ülekoormus
• Suured elumuutused või kaotused
• Varasemad vaimse tervise raskused
• Bioloogilised ja geneetilised tegurid
• Sotsiaalsed tegurid

Depressioon ei tähenda, et sa oled nõrk – see tähendab, et oled olnud liiga kaua ülekoormuses.

See ei ole lihtsalt halb tuju või ajutine kurbus, vaid seisund, mis kestab pikemat aega ja vajab tähelepanu.

Millal pöörduda psühholoogi poole?

• kurvameelsus kestab üle kahe nädala
• igapäevased tegevused tunduvad üle jõu käivad
• tekib lootusetuse tunne
• mõtted muutuvad väga negatiivseks
• oled hakanud end teistest eraldama

Abi otsimine ei tähenda allaandmist. See tähendab, et oled valmis enda eest hoolitsema.

Psühholoogi vastuvõtt Tallinnas ja veebi teel üle Eesti

Psühholoogi vastuvõtule on oodatud kõik täiskasvanud, kes tunnevad, et vajavad selgust, tuge või turvalist ruumi enda mõistmiseks. Nõustamine on teaduspõhine, inimlik ja konfidentsiaalne. Iga kohtumine lähtub sinu vajadustest ja eesmärkidest.

Broneeri aeg psühholoogi vastuvõtule

Mida saab lähedane teha depressioonis inimese heaks?

Kuula ja võta tõsiselt

Kõige olulisem on kuulata ilma hinnangute ja lahenduste pakkumise surveta.
Väldi ütlusi nagu: “Võta end kokku.”“Teistel on hullem.”“Mõtle positiivselt.”
Selle asemel võid öelda:“Mul on kahju, et sul on nii raske.”“Ma olen siin sinu jaoks.”“Sa ei pea sellega üksi olema.”
Depressioonis inimene vajab eelkõige mõistmist ja turvalist ruumi.

Aita praktilistes asjades

Depressioon võib muuta lihtsad igapäevatoimetused väga koormavaks.
Sa saad aidata: väikeste koduste ülesannetega, lapsehoiu või asjaajamisega, ühise jalutuskäigu või arsti juurde minekuga.
Väikesed teod võivad olla suure mõjuga.

Julgusta professionaalset abi

Kui sümptomid kestavad või süvenevad, on oluline julgustada pöörduma spetsialisti poole.
Sa võid pakkuda: abi aja broneerimisel, saatmist vastuvõtule, toetust otsuse tegemisel.
Oluline on teha seda toetavalt, mitte survestavalt.

Ole kannatlik

Depressioon ei möödu kiiresti ega sirgjooneliselt.
Paranemine võib olla aeglane ja esineda tagasilööke.
Ära võta isiklikult, kui inimene: tõmbub endasse, ei vasta kohe, ei jaksa suhelda.
See ei ole sinust tingitud – see on osa seisundist.