Depressioon on seisund, mille puhul alanenud meeleolu või huvi kadumine kestab vähemalt mitu nädalat ning mõjutab igapäevaelu.
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kogeb depressiooni igal aastal üle 280 miljoni inimese. Euroopa uuringute põhjal esineb depressiooni sümptomeid igal aastal ligikaudu 5–8% täiskasvanutest. Elu jooksul kogeb depressiooni hinnanguliselt 10–20% inimestest. See tähendab, et peaaegu iga viies inimene võib elu jooksul kogeda depressiooniepisoodi.
Enne kohtumist veendu, et sul on stabiilne internetiühendus ja töötav seade — arvuti, nutitelefon või tahvelarvuti. Leia privaatne ja vaikne koht, kus saad rääkida avatult, ilma häirivate teguriteta. Mõtle läbi, millised teemad või küsimused on sulle hetkel kõige olulisemad, et kohtumine oleks võimalikult tulemuslik ja toetav.
Esimesel kohtumisel keskendub psühholoog sinu olukorra ja vajaduste mõistmisele. Koos kaardistate peamised mured ja olulised teemad ning seadate esialgsed eesmärgid. Psühholoog kuulab sind tähelepanelikult, annab tuge ja aitab mõista, kuidas erinevad mõtte- ja käitumismustrid mõjutavad sinu igapäevaelu.
Pärast esmase olukorra hindamist koostab psühholoog sinuga individuaalse teraapiaplaani, mis on kohandatud sinu vajaduste ja eesmärkide järgi. Plaan sisaldab sobivaid meetodeid, harjutusi ja tegevusi, mis aitavad sul paremini mõista oma mõtteid, tundeid ja käitumismustreid ning arendada praktilisi oskusi igapäevaelus toimetulekuks. See võib hõlmata erinevaid tehnikad ja strateegiaid, mis toetavad sinu vaimset heaolu, suurendavad enesehinnangut ja loovad kindlustunde oma otsustes. Plaan on paindlik ja seda saab jooksvalt kohandada vastavalt sinu edusammudele, vajadustele ja muutuvatele eesmärkidele. Psühholoog on sinu teejuht muutuste protsessis, pakkudes regulaarset tagasisidet, tuge ja juhendamist, et saaksid rakendada õpitut igapäevaelus ning saavutada kestvaid ja teadlikke muutusi oma elus.
Pärast esmase olukorra hindamist koostab psühholoog sinuga koos individuaalse teraapiaplaani. Plaan sisaldab sobivaid meetodeid, harjutusi ja tegevusi, mis aitavad sul paremini mõista oma mõtteid, tundeid ja käitumismustreid ning arendada oskusi, mis toetavad igapäevast toimetulekut ja heaolu. Teraapiaplaan on paindlik ja kohandatav, võimaldades sul liikuda oma tempoga ja keskenduda kõige olulisematele teemadele.
Samuti annab see selge raamistiku, mille abil jälgida edusamme ning hinnata, millised meetodid ja harjutused sinu jaoks kõige tõhusamad on. Koos psühholoogiga saad luua tegevuskava, mis toetab sinu eesmärke, enesehinnangu arengut ja üldist vaimset tasakaalu, pakkudes samal ajal turvalist ja toetavat ruumi eneseavastuseks ja muutuste elluviimiseks.
Kõige olulisem on kuulata ilma hinnangute ja lahenduste pakkumise surveta.
Väldi ütlusi nagu: “Võta end kokku.”“Teistel on hullem.”“Mõtle positiivselt.”
Selle asemel võid öelda:“Mul on kahju, et sul on nii raske.”“Ma olen siin sinu jaoks.”“Sa ei pea sellega üksi olema.”
Depressioonis inimene vajab eelkõige mõistmist ja turvalist ruumi.
Depressioon võib muuta lihtsad igapäevatoimetused väga koormavaks.
Sa saad aidata: väikeste koduste ülesannetega, lapsehoiu või asjaajamisega, ühise jalutuskäigu või arsti juurde minekuga.
Väikesed teod võivad olla suure mõjuga.
Kui sümptomid kestavad või süvenevad, on oluline julgustada pöörduma spetsialisti poole.
Sa võid pakkuda: abi aja broneerimisel, saatmist vastuvõtule, toetust otsuse tegemisel.
Oluline on teha seda toetavalt, mitte survestavalt.
Depressioon ei möödu kiiresti ega sirgjooneliselt.
Paranemine võib olla aeglane ja esineda tagasilööke.
Ära võta isiklikult, kui inimene: tõmbub endasse, ei vasta kohe, ei jaksa suhelda.
See ei ole sinust tingitud – see on osa seisundist.
