Heaolu Keskus · ärevuse korral nõustamine ja abi
Ärevus on keha ja meele reaktsioon olukordadele,
Ärevushäire on seisund, mille puhul ärevus muutub püsivaks, tugevaks ja igapäevaelu häirivaks.
Ärevushäire ei tähenda nõrkust, läbikukkumist ega „liiga tundlik“ olemist. See on närvisüsteemi ülereageerimine — keha ja aju kaitsemehhanism, mis on muutunud liiga aktiivseks. Seda on võimalik õppida tasakaalustama.
Sümptomid
Ärevushäire ei teki üleöö — see kujuneb sageli pikaajalise pinge ja stressi tulemusel. Sageli ei ole probleem olukordades, vaid selles, kuidas keha ja aju neid tõlgendavad.
Psüühilised sümptomid
Pidev muretsemine
Pidev muretsemine või hirmutunne · rahutus või pingeseisund · keskendumisraskused · ärrituvus · tunne, et midagi halba on juhtumas
Kehalised sümptomid
Südamekloppimine ja pinge
Südamekloppimine · õhupuudus või pigistustunne rinnus · lihaspinge · higistamine · seedetrakti vaevused · unehäired
reaktsiooni muutused
Liiga tugev, raskesti kontrollitav
Reaktsioon muutub liiga tugevaks · liiga sagedaseks · raskesti kontrollitavaks · ebaproportsionaalseks tegeliku olukorraga
Kui sümptomid kestavad pikemat aega, võib tegemist olla ärevushäirega, mille puhul on mõistlik otsida professionaalset abi.
statistika
parem stressiga kohanemise võime võib tekkida juba mõne kuu jooksul pärast järjepidevat nõustamist
äiksem ärevustase on seotud regulaarse psühholoogilise nõustamisega
inimestest kogeb nõustamise abil paremat emotsionaalset tasakaalu ja igapäevast toimetulekut
Millal pöörduda
Ärevus kestab nädalaid või kuid
Lühiajalisest murest on saanud pidev taustamüra, mis ei lähe mitte kuhugi
Muretsemine on kontrollimatu
Tunned, et ei saa muretsemist lihtsalt "peatada", kuigi tead, et see on üleliigne
Esinevad paanikahood
Järske intensiivseid episoode südamekloppimise, hingamisraskuste ja hirmuga
Hakkad olukordi vältima
Vältimine toob ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis tugevdab ärevust
Ärevus mõjutab tööd või suhteid
Jaks, keskendumine, otsustamine või lähedaste olemasolu on saanud keeruliseks
Uni häirub
Mured hoiavad öösel ärkvel või uinumine on muutunud eriti raskeks
Praktilised tehnikad
Ärevus ei ole ainult mõtetes kinni olemine — see on füsioloogiline reaktsioon närvisüsteemis. Psühholoogilises nõustamises kasutatakse mitmeid praktilisi meetodeid, mis aitavad rahustada närvisüsteemi.
Pikem väljahingamine
Närvisüsteemi rahustamine
Hinga sisse 4 sekundit, hinga välja 6–8 sekundit. Väljahingamine aktiveerib parasümpaatilise närvisüsteemi — keha rahustava süsteemi.
Lihaste pingutamine ja lõdvestamine
Keha kaudu aju rahustamine
Pinguta käelihaseid 5 sekundit, lase lõdvaks. Liigu läbi erinevate lihasgruppide. Aju saab signaali: olukord on turvaline.
5–4–3–2–1 tehnika
Tähelepanu olevasse hetke
Nimeta: 5 asja mida näed, 4 mida katsuda saad, 3 mida kuuled, 2 tunned kehas, 1 maitsed või haistad. Katkestab ärevuse mõttetsükli.
Kuidas psühholoog aitab
Psühholoog aitab märgata ärevust tekitavaid mõtte- ja käitumismustreid ning selgitada, kuidas ärevus mõjutab nii mõtlemist kui ka keha reaktsioone. Nõustamise käigus õpitakse praktilisi oskusi, mis aitavad rahustada närvisüsteemi ja taastada tasakaalu igapäevaelus.
Ärevushäire ei tähenda nõrkust, läbikukkumist ega „liiga tundlik“ olemist. See on närvisüsteemi ülereageerimine — keha ja aju kaitsemehhanism, mis on muutunud liiga aktiivseks. Seda on võimalik õppida tasakaalustama.
Oleme siin et sind aidata
Esimene samm on alati kõige raskem — me oleme siin, et seda lihtsamaks teha. Kirjuta või helista, leiame koos sobivaima lahenduse.
SEOTUD TEEMAD
Kriisinõustamine
Kui ärevus on kujunenud kriisiks ja igapäevane toimetulek on häiritud — kriisinõustamine aitab taastada tasakaalu.
Loe lisa →
