Lastepsühholoog

Kes on lastepsühholoog?

Lastepsühholoog on spetsialist, kes on koolitatud ja kogenud töötama lastega, et aidata neil lahendada emotsionaalseid, sotsiaalseid ja käitumuslikke probleeme ning arendada vaimset tervist. Nõustamise eesmärgiks on mõista ja toetada laste individuaalseid vajadusi ning aidata neil arendada tervislikke oskusi probleemidega toimetulekuks.

Kuidas näeb välja laste psühholoogiline nõustamine?

Lastepsühholoogid kasutavad erinevaid meetodeid ja tehnikaid, sealhulgas vestlust, mänge, kunstiteraapiat ja käitumuslikke strateegiaid, et aidata lastel väljendada oma tundeid, paremini mõista nende probleeme ning leida sobivaid lahendusi.

Milliste muredega pöörduda lastepsühholoogi poole?

Lastepsühholoogi võib aidata lastel toime tulla stressi, ärevuse, depressiooni, käitumuslike probleemide, leina, trauma ja paljude teiste psühholoogiliste väljakutsetega. Lastepsühholoog töötab koos lapsega, et aidata tal arendada enesekindlust, emotsionaalset intelligentsust ja tervislikke suhtlemisoskusi, mis on olulised edasise elu ja heaolu jaoks.

Koostöö lastevanematega

Psühholoogid töötavad koostöös lapse, vanemate ja teiste pereliikmetega, et tagada põhjalik ja individuaalne lähenemine. Esmasele kohtumisele on oodatud üldjuhul ainult lapsevanem(ad) või lapse hooldaja(d), et kaardistada murekohad ning leppida kokku edasine nõustamistöö. Kui lapsel on kindel soov ja valmidus ise personaalselt osaleda vastuvõtul (näiteks teismeeas), siis esmasele vastuvõtule saab tulla laps ka üks ilma vanemateta.

Lastevanemate nõustamine

Lapse vaimse tervise üks olulisemaid võtmetegureid on vanem(ad) ja tema oskused last toetada. Seega esmane samm on lapsevanemaga koostöö.
‍
Lastevanemate nõustamise teemad ja kasutegurid võivad olla järgmised:

Nõustamine võimaldab vanematel jagada oma muresid ja probleeme professionaalse nõustajaga, kes aitab neil neid mõista ja analüüsida.
Nõustamine võib aidata vanematel parandada oma suhtlust lastega ja õppida, kuidas tõhusalt suhelda ja koostööd teha peresiseselt.
Nõustamine võib aidata vanematel paremini mõista erinevaid kasvatamisstiile ja õppida, kuidas kohandada oma lähenemist vastavalt laste individuaalsetele vajadustele.
Nõustamine annab vanematele oskused ja strateegiad, kuidas lahendada kasvatusprobleeme, käitumisprobleeme ja konflikte lastega.
Lastevanemate nõustamine pakub vanematele emotsionaalset tuge ja aitab neil toime tulla stressi ja survega, mis võivad kaasneda vanemaks olemisega.
Nõustamine võib aidata vanematel õppida uusi oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud laste kasvatamise ja arendamise toetamiseks erinevates eluetappides.

Lapsevanemate nõustamine on suunatud vanematele, kuid selle eesmärk on luua parem ja tervislikum keskkond lapse arenguks ning toetada lapse heaolu ja vaimset tervist. Kui vanemad saavad vajalikku tuge ja juhendamist, on neil paremad võimalused luua turvaline ja toetav keskkond, mis soodustab lapse arengut ja heaolu.

Lapsevanemate nõustamine ei tähenda alati, et vanemad teevad midagi valesti. See on pigem võimalus saada toetust, jagada muresid, saada teadmisi ja oskusi ning leida parimad võimalused lapse arengu toetamiseks. Lapsevanemate nõustaja on professionaal, kellel on teadmised ja kogemused laste arengu ja käitumise valdkonnas ning kes saab pakkuda individuaalset abi ja juhendamist vanematele.

Äärmiselt oluline on vaimse tervise probleeme lahendada võimalikult varajases staadiumis, sest
mida aeg edasi seda rohkem kipub tekkima ebameeldivaid süptomeid, mida on hilisemalt veelgi
raskem ravida.

Seega kui tunned, et midagi tõenäoliselt ei ole õigesti või on lapsega põhjendamatul raske hakkama
saada, siis pöördu kindlasti lähemaks uurimiseks lastepsühholoogi poole.

Pöördu psühholoogi poole, kui:‍

su lapsel on suhtlemis- ja kontaktiprobleem,
laps on ebakindel,
lapsel on käitumisraskused,
lapsel või peres on olnud traumaatilised sündmused,
kohanemisraskused,
laps puutub kokku koolikiusamisega,
meeleoluhäired,
mõni muu psüühikahäire,
tähelepanu- ja keskendumisraskusi,
probleem kooliküpsuse saavutamisega,

õppimisraskusi,
psühhosomaatilisi sümptome (enurees, enkoprees, tikid, jt),
unehäired,
hüperaktiivsus,
stress, ärevus ja stress seoses enesepildiga,
ebakindlus iseenda suhtes,
soov saada teadlikumat enesepilti,
eluperioodil palju ebaõnnestumisi või negatiivseid sündmusi juhtunud.

Lastevanemate nõustamine ja kasvatusnõustamine

Pakume vanematele tuge lapse kasvatamisel ja aidata vanemal paremini mõista last ja tema käitumist. Nõustamises on vanemal võimalik aru pidada oma lapse käitumise üle ja kaaluda koos nõustajaga erinevate kasvatusvõtete plusse ja miinuseid konkreetses olukorras.

Abi saab tulla küsima kui vanem jääb hätta näiteks lapse käitumise reguleerimisega, mõne konkreetse käitumisprobleemiga või uute oskuste õpetamisega, või ka siis kui lapsel on tekkinud raskusi koolis või lasteaias. Samuti kui pereelus toimub suuri muudatusi – kolimine, pere koosseisu muutus (kellegi lahkumine või juurde tulek), elukorralduse muutused (ema
tööleminek) jne.

Kohtumine on vestluse vormis vanemlike oskuste edendamine, vanem-laps suhte toetamine, laste positiivse minapildi ja käitumise toetamine, perekonna terve funktsioneerimise toetamine, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamine, perekonna toetamine igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul, leinaprotsessi edendamine, põlvkondade vaheliste suhete toetamine.

Psühholoogi vastuvõtule ootame kõiki lapsi, noori ning lapsevanemaid. Individuaalse nõustamise seansside sagedus sõltub kliendi ja nõustaja kokkuleppest, tavapäraselt on see 1-2 korda nädalas. Seansi pikkus on tavaliselt kuni 60 min.

Lapsevanema- ja kasvatusnõustamise korral on oodatud esimesele vastuvõtule vanem(ad) ilma
lapseta, lapse edaspidise võimaliku kaasamise üle arutatakse esimesel kohtumisel.

Vene keeles võtab vastu täiskasvanuid, lapsevanemaid, noori psühholoog Antonina Kiseleva, kelle juurde saab aega broneerida siit.siin

Kasvunõustamine

Pakume vanematele tuge vanemlike oskuste edendamises, vanem-laps suhte toetamises, laste positiivse minapildi ja käitumise toetamises, perekonna terve funktsioneerimise toetamises, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamises, perekonna toetamises igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul, leinaprotsessi edendamises, põlvkondade vaheliste suhete toetamises. Nõustamisele on esimesel korral oodatud vanem(ad) ilma lapseta, lapse edaspidise võimaliku kaasamise üle arutatakse esimesel kohtumisel.

Eesmärk on pakkuda vanematele tuge lapse kasvatamisel ja aidata vanemal paremini mõista last ja tema käitumist. Kasvatusnõustamises on vanemal võimalik aru pidada oma lapse käitumise üle ja kaaluda koos kasvatusnõustajaga erinevate kasvatusvõtete plusse ja miinuseid konkreetses olukorras. Abi võib tulla küsima kui vanem jääb hätta näiteks lapse käitumise reguleerimisega, mõne konkreetse käitumisprobleemiga või uute oskuste õpetamisega, või ka siis kui lapsel on tekkinud raskusi koolis või lasteaias. Samuti kui pereelus toimub suuri muudatusi – kolimine, pere koosseisu muutus (kellegi lahkumine või juurde tulek), elukorralduse muutused (ema tööleminek) jne. Kasvatusnõustamisele on esimesel korral oodatud vanem(ad) ilma lapseta, lapse edaspidise võimaliku kaasamise üle arutatakse esimesel kohtumisel.