Kiusamine – mõju ja abi

Kiusamine puudutab väga paljusid – nii lapsi kui täiskasvanuid, koolis, tööl ja internetis. See jätab sageli nähtamatuid, kuid sügavaid jälgi vaimsele tervisele. Oluline on teada, et kiusamine ei ole kunagi ohvri süü ning abi otsimine on täiesti õigustatud ja tulemuslik samm.

Mis on kiusamine ja küberkiusamine

Kiusamine on korduv ja tahtlik käitumine, mille eesmärk on teist inimest haavata, alandada või välja tõrjuda. See võib olla füüsiline (tõukamine, löömine), verbaalne (solvamine, ähvardamine) või sotsiaalne (välistamine, kuulujuttude levitamine). Ühine joon on jõudude tasakaalutus – ohvril on raske end kaitsta.

Küberkiusamine toimub nutiseadmete ja sotsiaalmeedia kaudu: solvavad sõnumid, alandavate piltide jagamine, gruppidest välja jätmine või valeinfo levitamine. Erinevalt tavakiusamisest järgneb see inimesele koju ja toimub sageli nähtamatult täiskasvanute jaoks, mis muudab selle eriti kurnavaks.

Kuidas kiusamine mõjutab vaimset tervist

Kiusamise mõju võib olla püsiv nii lapsel kui täiskasvanul. Sagedased on ärevus, meeleolu langus, madal enesehinnang ja unehäired. Laps võib hakata kooli vältima, kaotada huvi varasemate tegevuste vastu või kurta sageli peavalu ja kõhuvalu üle. Täiskasvanul võib töökohal toimuv kiusamine viia läbipõlemise ja sügava stressini.

• Muutused meeleolus, ärrituvus või tagasitõmbumine.
• Une- ja söömisharjumuste muutused.
• Soovimatus minna kooli, tööle või teatud kohtadesse.
• Seletamatud füüsilised kaebused nagu pea- ja kõhuvalu.

Kui märkate neid märke endal või lapsel, tasub sellest rääkida. Laste puhul saab olla toeks lastepsühholoog, kes aitab lapsel tunnetega toime tulla ja enesekindlust taastada.

Kuidas ohvrit toetada

Kõige olulisem on kuulata ilma hukka mõistmata ja võtta kogemus tõsiselt. Ärge öelge, et „eira lihtsalt“ või „ise oled süüdi“. Kinnitage inimesele, et ta ei ole üksi ja et abi otsimine on julge samm. Aidake koguda konkreetseid näiteid ja säilitada küberkiusamise korral tõendid ekraanitõmmistena.

Lapse puhul tehke koostööd kooliga ja kaasake vajadusel spetsialist. Täiskasvanuna võib abiks olla tööandja poole pöördumine ning oma tunnete läbiarutamine turvalises keskkonnas psühholoogiga.

Meie psühholoogid Tallinnas aitavad nii lastel kui täiskasvanutel kiusamise mõjudega toime tulla, taastada enesekindlust ja leida jõudu edasi minna. Te ei pea sellega üksi hakkama saama.

Kuidas kiusamine ja koolistress on seotud

Kool peaks olema koht, kus laps tunneb end turvaliselt. Kui seal toimub kiusamine, muutub keskkond ohu allikaks ja iga koolipäev võib tekitada pinget juba hommikul. Nii põimuvad kiusamine ja koolistress tihedalt: hirm järgmise vahetunni või sõnumi ees hõivab lapse mõtted, vähendab keskendumisvõimet ja muudab õppimise raskeks. Aja jooksul võib see viia kooletõrjeni, kus laps otsib põhjuseid, et kooli mitte minna.

Oluline on eristada, kas lapse koolistress tuleneb õpikoormusest või hoopis suhetest ja turvatunde puudumisest. Märgid, mis viitavad, et taga võib olla kiusamine:

• Laps kardab või keeldub kooli minemast just kindlatel päevadel või tundidesse.
• Kadunud on huvi sõprade ja ühiste tegevuste vastu.
• Kooliasjad või raha kaovad või on korduvalt „ära unustatud“.
• Meeleolu langeb järsult pärast telefoni või sotsiaalmeedia vaatamist.

Kui kahtlustad, et koolistressi taga on kiusamine, tasub sellest rahulikult lapsega rääkida ja teha koostööd kooliga. Turvatunde taastamine koolis leevendab sageli ka õppimisega seotud pinget. Kui stress püsib, aitab psühholoog lapsel taastada nii enesekindluse kui ka rõõmu õppimise vastu.

Enesehinnangu taastamine pärast kiusamist

Kiusamise üks sügavamaid jälgi on selle mõju enesehinnangule. Kui inimest korduvalt alandatakse või välja tõrjutakse, hakkab ta sageli solvanguid uskuma ja nägema neis tõde iseenda kohta. Nii laps kui täiskasvanu võib jääda tundma end väärtusetu, ebahuvitava või süüdlasena, isegi kui kiusamine on ammu lõppenud. Enesehinnangu taastamine on seepärast oluline osa paranemisest.

Eneseväärtuse taastamine on tasapisi kulgev protsess, mida saab teadlikult toetada:

• Eralda faktid solvangutest: kiusaja sõnad räägivad tema käitumisest, mitte sinu väärtusest.
• Taasleia turvalised suhted: aeg inimestega, kes sind väärtustavad, tuletab meelde, et sa väärid lugupidamist.
• Märka õnnestumisi: väikesed saavutused ja tegevused, mis pakuvad rõõmu, aitavad taastada usku endasse.
• Ole endaga leebe: paranemine ei ole sirge ega ühtlane – tagasilöögid on osa protsessist.

Kui negatiivsed mõtted iseenda kohta on juurdunud sügavalt või takistavad igapäevaelu, aitab psühholoog neid mõttemustreid märgata ja tasapisi muuta. Tõenduspõhised meetodid, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia, on kiusamisjärgse madala enesehinnangu toetamisel tõhusad.

Kui kiusamine viib ärevuse ja hirmuni

Pidev valvelolek ja hirm järgmise rünnaku ees häälestab keha kestvasse ärevusseisundisse. Kiusamise ohvril võib tekkida püsiv pinge, südame kiirenemine, keskendumisraskused või paanikatunne olukordades, mis meenutavad kiusamist. Mõnikord ei kao see ka pärast kiusamise lõppu, vaid areneb välja püsivamaks ärevushäireks, mis mõjutab igapäevaelu ja suhteid.

Kui ärevus muutub püsivaks, hakkab piirama igapäevast toimetulekut või viib teatud olukordade vältimiseni, tasub pöörduda psühholoogi poole. Ärevushäired on hea ravitulemusega ja tõenduspõhised meetodid aitavad taastada turvatunde ning õpetada tehnikaid, kuidas keha ja mõtteid rahustada. Mida varem tuge otsida, seda kergem on ärevuse nõiaringist välja tulla.

Seotud teemad