Madal enesehinnang mõjutab inimese elu kõiki valdkondi, viib väärate arvamusteni iseendast ning iseenda suhtes halbade käitumisviisideni. Madal enesehinnang on inimeste ja eriti teismeliste hulgas väga levinud, see võib ilmneda ka näiteks pidevas soovis kaalus alla võtta või ennast muuta. Madal enesehinnang võib viia erinevate raskusteni, seal hulgas koolist puudumise, kiusamise, suitsetamise, enesevigastamise, depressiooni, häiritud söömiseni.
Kuna enesehinnang on väga suur meie käitumise määraja, on väga tähtis, et endast arvamus(enesepilt) oleks õige ja nii realistlik kui võimalik. Mida rohkem olla teadlik arvamusest iseenda kohta (enesepildist) ning milleks me võimelised oleme, seda enam saame organiseerida elu vastavalt enda võimekusele ning tõestada realistlikut enesepilti.
Kuidas inimesel kujuneb negatiivne enesehinnang?
See mis meiega elu jooksul juhtub, kujundab meie arvamust iseendast. Kõik kogemused mõjutavad enesehinnangut. Kui on liiga palju liiga pika perioodi jooksul olnud negatiivseid kogemusi, ning pole olnud positiivseid kogemusi tasakaalustamaks halbu kogemusi, ongi tulemuseks negatiivne enesehinnang. Selle tagajärjel kujuneb fikseeritud negatiivne enesehinnang ning ei peeta enam oluliseks asju, milles ollakse hea. Selline fikseeritud enesepilt paneb mõtlema, et ollakse mitte tähtsad, isegi siis kui teised inimesed väljendavad selgesõnaliselt kui vajalik nende olemasolu on.
Enesehinnangu treeing on nendel inimestele, kes vaatavad end liiga tihti kriitiliselt kuid vahel mõtlevad, et nende negatiivne enesehinnang ei vasta tegelikkusele. Enesehinnangu ülesehitamine võitab mitmeid aastaid. Samamoodi ka selle muutumine. Oluline on samm-sammult liikuda õiges suunas.
