Lapse kasvatamine on sügavalt tähendusrikas, kuid sageli ka väljakutseid pakkuv teekond. Iga vanem soovib oma lapsele parimat, ent mõnikord on keeruline mõista, miks laps käitub teatud viisil, miks tema tujud kõiguvad või miks lapse ja vanema suhe muutub pingeliseks. Sellistes olukordades on oluline teada, et abi ja tugi on olemas – ning et vanem ei pea kõigele üksi vastuseid leidma. Lastevanemate nõustamine aitab vanematel paremini mõista lapse emotsioone, käitumist ja arengut.
Lapse areng ja vaimne heaolu on tihedalt seotud vanema emotsionaalse kättesaadavuse, suhtlemisoskuste ja kasvatustavadega. Teadusuuringud kinnitavad, et vanema emotsionaalne seisund ja toimetulek mõjutavad otseselt lapse vaimset tervist ja arengut. Kui vanem on stressis või tunneb end läbipõlenuna, on lapsel suurem risk kogeda ärevust, käitumisraskusi või raskusi eneseväljendusega (World Health Organization, 2022; CDC, 2023). Varajane ja teadlik vanemlik tugi aitab vähendada lapse stressitaset, tugevdab tema eneseregulatsiooni oskust ning toetab õppimisvõimet ja sotsiaalseid suhteid.
Lapsevanem on lapse jaoks peamine turvatunde ja toimetuleku allikas — seetõttu on vanema teadlik toetus ja enesemõistmine lapse tervisliku arengu seisukohalt otsustava tähtsusega. Turvaline suhe vanema ja lapse vahel aitab lapsel paremini toime tulla stressi, muutuste ja väljakutsetega (Bowlby, 1988; Ainsworth, 1979). Samuti on leitud, et positiivne ja järjepidev vanemlik tugi soodustab lapse sotsiaalsete oskuste, eneseregulatsiooni ja õppimisvõime arengut (Baumrind, 1991; Darling & Steinberg, 1993). Turvaline kiindumussuhe lapse ja vanema vahel on lapse vaimse tervise alus. Lapsed, kellel on turvaline suhe oma hooldajaga, suudavad paremini toime tulla stressi, ärevuse ja muutustega (Bowlby, 1988; Ainsworth, 1979)
Kui vanem tunneb end kindlana ja saab vajadusel professionaalset tuge, on lapsel suurem tõenäosus kasvada vaimselt tasakaalukaks ja enesekindlaks inimeseks (WHO, 2022). Lapsevanemad, kes osalevad nõustamises, kirjeldavad sageli, et nad õpivad paremini kuulama ja mõistma oma last, muutuvad kannatlikumaks ja enesekindlamaks ning märkavad lapse vajadusi varasemast tundlikumalt. Lastevanemate nõustamine aitab vanemal paremini mõista lapse käitumise ja tunnete tagamaid, tugevdada lapse ja vanema vahelist suhet ning kujundada teadlikumaid, tõenduspõhiseid kasvatusstrateegiaid. Vanema tundlikkus ja reageerimisoskus lapse signaalidele toetab lapse eneseregulatsiooni ja emotsioonide mõistmist (National Scientific Council on the Developing Child, 2004)
Lastevanemate nõustamine aitab vanemal mõista, kuidas tema enda heaolu ja suhtlemisviisid mõjutavad lapse tunnet, käitumist ja arengut. Nõustamine keskendub sellele, et luua kodus stabiilne ja turvaline keskkond, kus laps tunneb end mõistetuna ning saab arendada oma eneseregulatsiooni ja enesekindlust.
Nõustamise eesmärk on toetada vanema teadlikkust, eneseusaldust ja oskusi, et lapse arengukeskkond oleks turvaline, stabiilne ja hooliv; suurendada vanema oskust reageerida lapse vajadustele empaatilisel ja arendaval viisil, mis toetab lapse emotsionaalset, sotsiaalset ja kognitiivset arengut.
Lapsevanem ei pea kõigele üksi vastuseid leidma. Nõustamine on turvaline koht, kus saad mõista oma last sügavamalt, õppida uusi oskusi ja taastada rahu nii enda kui pere sees. Professionaalne psühholoogiline tugi aitab ennetada probleemide süvenemist, tugevdada peresuhteid ja parandada lapse vaimset heaolu. Abi otsimine ei ole nõrkus, vaid tark ja hooliv samm – nii enda kui oma lapse heaolu nimel.
Äärmiselt oluline on vaimse tervise probleeme lahendada võimalikult varajases staadiumis, sest
mida aeg edasi seda rohkem kipub tekkima ebameeldivaid süptomeid, mida on hilisemalt veelgi
raskem ravida.
Seega kui tunned, et midagi tõenäoliselt ei ole õigesti või on lapsega põhjendamatul raske hakkama
saada, siis pöördu kindlasti lähemaks uurimiseks lastepsühholoogi poole.
Pöördu psühholoogi poole, kui:
Lastevanemate nõustamine ja kasvatusnõustamine
Pakume vanematele tuge lapse kasvatamisel ja aidata vanemal paremini mõista last ja tema käitumist. Nõustamises on vanemal võimalik aru pidada oma lapse käitumise üle ja kaaluda koos nõustajaga erinevate kasvatusvõtete plusse ja miinuseid konkreetses olukorras.
Abi saab tulla küsima kui vanem jääb hätta näiteks lapse käitumise reguleerimisega, mõne konkreetse käitumisprobleemiga või uute oskuste õpetamisega, või ka siis kui lapsel on tekkinud raskusi koolis või lasteaias. Samuti kui pereelus toimub suuri muudatusi – kolimine, pere koosseisu muutus (kellegi lahkumine või juurde tulek), elukorralduse muutused (ema
tööleminek) jne.
Kohtumine on vestluse vormis vanemlike oskuste edendamine, vanem-laps suhte toetamine, laste positiivse minapildi ja käitumise toetamine, perekonna terve funktsioneerimise toetamine, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamine, perekonna toetamine igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul, leinaprotsessi edendamine, põlvkondade vaheliste suhete toetamine.
Psühholoogi vastuvõtule ootame kõiki lapsi, noori ning lapsevanemaid. Individuaalse nõustamise seansside sagedus sõltub kliendi ja nõustaja kokkuleppest, tavapäraselt on see 1-2 korda nädalas. Seansi pikkus on tavaliselt kuni 60 min.
Lapsevanema- ja kasvatusnõustamise korral on oodatud esimesele vastuvõtule vanem(ad) ilma
lapseta, lapse edaspidise võimaliku kaasamise üle arutatakse esimesel kohtumisel.
Vene keeles võtab vastu täiskasvanuid, lapsevanemaid, noori psühholoog Antonina Kiseleva, kelle juurde saab aega broneerida siit.siin
Kasvunõustamine
Pakume vanematele tuge vanemlike oskuste edendamises, vanem-laps suhte toetamises, laste positiivse minapildi ja käitumise toetamises, perekonna terve funktsioneerimise toetamises, toimetuleku- ja/või psühhiaatriliste probleemidega pereliikmete toetamises, perekonna toetamises igapäevaelu- ja/või arenguliste kriisidega toimetulekul, leinaprotsessi edendamises, põlvkondade vaheliste suhete toetamises. Nõustamisele on esimesel korral oodatud vanem(ad) ilma lapseta, lapse edaspidise võimaliku kaasamise üle arutatakse esimesel kohtumisel.
Eesmärk on pakkuda vanematele tuge lapse kasvatamisel ja aidata vanemal paremini mõista last ja tema käitumist. Kasvatusnõustamises on vanemal võimalik aru pidada oma lapse käitumise üle ja kaaluda koos kasvatus nõustajaga erinevate kasvatusvõtete plusse ja miinuseid konkreetses olukorras. Abi võib tulla küsima kui vanem jääb hätta näiteks lapse käitumise reguleerimisega, mõne konkreetse käitumis probleemiga või uute oskuste õpetamisega, või ka siis kui lapsel on tekkinud raskusi koolis või lasteaias. Samuti kui pereelus toimub suuri muudatusi – kolimine, pere koosseisu muutus (kellegi lahkumine või juurde tulek), elukorralduse muutused (ema tööleminek) jne. Kasvatusnõustamisele on esimesel korral oodatud vanem(ad) ilma lapseta, lapse edaspidise võimaliku kaasamise üle arutatakse esimesel kohtumisel.
